Liigu edasi põhisisu juurde
Uuringud ja aruanded
Andis välja Keskkonnaamet  /  Koostas AS Maves Avaldatud: 21.11.2018  /  Uuendatud: 17.02.2025

Käesoleva töö eesmärgiks oli tuua välja Kolga ja Hara lahtede rannikuveekogumite mittehea koondseisundi põhjused ning analüüsida nimetatud veekogumeid mõjutavate maismaalt lähtuvate koormusallikate mõju. Eksperthinnangu lõppeesmärgiks on Kolga ja Hara lahtede rannikuveekogumitele meetmekava välja töötamine või põhjenduste välja toomine, miks hea seisundi saavutamine ei ole praegusel veemajandusperioodil võimalik.

Kolga ja Hara laht
Eelis väljavõte Kolga ja Hara laht

Hara ja Kolga lahtede rannikuvee seisundi näitajad 2008 kuni 2017 oluliselt muutunud ei ole. Seisundi hinnang on halvenenud ökoloogilise seisundi hinnangu kriteeriumide muutumise ning ohtlike ainete (eelkõige Hg) põhjalikumate uuringute tulemusel.

Saavutamata on HELCOM poolt püstitatud eesmärgid aastaks 2021, milleks on toitainete koormuse edasine piiramine ning sisalduse vähendamine Soome lahes.

Ohtlike ainete koormus Läänemerele on viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud, kuid elavhõbeda väga range kvaliteedi piirväärtuse saavutamine lähitulevikus võimalik ei ole. Hea keemilise seisundi saavutamine ei ole praegu kehtivate elavhõbeda keskkonnakvaliteedi standardite kohaselt lähitulevikus tõenäone.

Hara ja Kolga lahe hea ökoloogilise seisundi saavutamine praegusel veemajanduskava perioodil võimalik ei ole.

Meetmed

  1. Selgitada, kas Venemaal on võimalik mõistlike kulutustega vähendada koormust punktallikatest Soome lahele. Kui on, siis osutada neile selleks vajalikku abi vastavalt Euroopa kontrollikoja soovitustele.
  2. Vältida koormuse suurenemist Eesti maismaalt: a. tagada nõuetekohaselt toimivate reoveepuhastite töökindlus ja kaadri väljaõpe; b. jätkata reoveepuhastite ja loomafarmide keskkonnanõuete täitmise regulaarset järelevalvet; c. kaaluda ka väiksemate puhastite (Porkuni, Uuri, Imastu) tõhususe tõstmist;d. reovee kohtkäitluse alase toetusskeemi ja nõustamise jätkamine; e. tänapäevaste kuivkäimlate kasutamise soodustamine suvekodudes; f. põllumeeste ja valgala elanike veekaitsealane koolitamine ja konsulteerimine.
  3. Foonikoormuse vähendamise võimalused: a. toetada algatusi süsiniku ja taimetoitainete rikaste setete (järvemuda (sh Lahepera järv), mereadru, madalate lahtede muda) kasutamist tööstuslikult ja kohalike elanike poolt; b. juhendada rannaalade maaomanikke ranna korrastamise (nt roo niitmine) ja karjatamise huvi korral; c. järelevalve ja nõuanne vooluveekogude ja veehoidlate ning nende kallaste korrastamisel, liigvee ärajuhtimisel.
  4. Elavhõbeda õhukoormuse piiramiseks vältida põlevkivi põletamise mahu suurenemist.
  5. Korralduslikult on Hara ja Kolga lahtede rannikuveekogumid soovitatav ühendada üheks rannikuveekogumiks.

Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, kalastik, riskid, meetmed